Petergof

Vikipedii-späi
Petergof
Петергоф
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 80,701 ristitud
Pind 48,30 km²
Petergof Петергоф
Pämez' Aleksandr Šifman
(reduku 2019—)
Telefonkod +7−812-xxx-xx-xx
Avtokod 78, 98, 178, 198
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Petergof (ven.: Петерго́ф, saks.: Peterhof — «Petran tanaz», suom.: Pietarhovi) om Venäman lidn Piterin röunoiš, sen suvipäivlaskmaižes Petrodvorecan rajonas. Opendusen znamasine keskuz, vspäi 2005 Petergof om tedolidnan statusanke, ezmäine mugoine Venämas.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ende kaks' suomalašt küläd seižuiba neniš tahoiš — Kuusoja da Pohjajoki; mugažo Papingondo-külä oli ülüdel.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti imperatoran lidnantagaine rezidencii. Žilo sai lidnan statusad vl 1762. Vspäi 1944 vhesai 1997 lidnan nimi oli Petrodvorec (ven.: Петродворе́ц).

Petergof šingotase turizmal, ladimensauvomižel (časuiden pästand[1]) i metallfurnituran tehmižel, raudbetontegesiden pästandal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Suomen lahten suvirandal da sen randpolel. Puištoiden ühthine pind om 8,19 nellikkilometrad.

Lähembaine lidn om Piterin regionan Lomonosov lodeheze. Matkad Piterin keskuzpalhasai om 29 km raudtedme.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Municipaližen ühtnikan pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline municipalitetan pämez' om Svetlana Malik (reduku 2016 — reduku 2019). Petergof-lidnan Sijaližen administracijan pämez' om Tat'jana Jegorova vn 2019 tal'vkuspäi. Aleksandr Šifman radoi administracijan edeližen pämehen vn 2019 tal'vkuhusai.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 73 199 ristitud, vn 2021 — 80 814 ristitud. Kaik 80 662 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 83 800 eläjad vl 1992.

Ortodoksižen hristanuskondan nell'toštkümne pühäpertid[2] oma saudud lidnas: phh. Pedroin da Pauloin päjumalanpert', kümne jumalanpertid i koume časounäd. Niiden ližaks kuz' jumalanpertid i časoun' ei ole kaičenus.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma 14 päivkodid, 11 keskškolad da gimnazijad, lapsiden sädamižen pert', kaks' muzikškolad (nomer 17, 22), pajatandan da muziciruindan «Kantorum»-škol, lapsiden da norišton «Petergof»-keskuz, kaks' olimpižen varan sportškolad (basketbol, hihtandvoibištelendad, ujund, dzüdo, hokkei). Krasnosel'skii-kolledž (Krasnoje Selo) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks, edel vn 2022 elokud erigoittud Petrodvorecan kolledž radoi. Tedoinstitutad i Piterin valdkundaližen universitetan fakul'tetad ratas lidnan päivlaskmas. Sodameriakademijan N. Kuznecov-admiralan nimed openduzkeskuz (vhesai 2010 radioelektronikan sodameriinstitut A. Popovan nimed) i Raudtevägiden da sodaühtenzoitusiden sodainstitut (Materialiž-tehnižen varmitusen sodaakademijan A. Hrilövan nimed pala) oma avaitud lidnas, molembiden päaluzkundad sijadasoiš Piteriš.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Universitet-raudteplatform om kahten raudtestancijan ližaks (Vanh Petergof da Uz' Petergof), ned ühtenzoittas lidnad Baltijan päraudtestancijanke (29 km matkad) da Lomonosov-lidnanke. Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Lähembaine metro om Avtovo- da Kirovskii zavod-metrostancijad.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. «Raketa»-časuidentegimen sait (raketa.com). (ven.) (angl.) (fr.)
  2. Petergofan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]